Läänemeri, mis asub Skandinaavia, Balti riikide, Poola, Saksamaa ja Venemaa vahel, on põhjaeurooplastele otsekui teeristiks. Pärast Ukraina sõja puhkemist on see piirkond mõneti eriliselt puudutatud. Erinevate riikide noored, kes tulevad siia palvetama, arutlema ja mõtteid vahetama, aitavad väljendada Euroopa noorte pühendumust ehitada Euroopa maailmajaost taas niisugune ühine kodu, mille tulevikuks on rahu.
.

Kui sa palud kelleltki külalislahkust, ütleksid sa neile otsekui: „Ma usaldan end teie kaitse ja hoole alla“ ja ning need, kes sind vastu võtavad, ütleksid justkui: „Me ei karda teid, me oleme teie jaoks olemas. Me tahame, et te tunneksite end siin kui kodus!“ Kokkutulekul osalejaid võtavad vastu kõikide konfessioonide kogudused ja pered. Eesti on alates sõja algusest võtnud vastu üle 65 000 pagulase Ukrainast, kusjuures nende endi rahvaarv on vaid 1,4 miljonit – see on suurim Ukraina põgenike suhtarv kogu Euroopa Liidus.

Just Laulva Revolutsiooni nimi anti samm-sammulisele vägivallatule protsessile, mis päädis Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal. Laulmine on alati olnud eestlastele ühendavaks jõuks, ka siis, kui nad olid 50 aastat nõukogude võimu küüsis. Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal. Eesti pindala on 45 228 ruutkilomeetrit ning 294 km tema piirist on ühine Venemaaga. 26% Eesti elanikest on slaavi päritolu, enamik neist venelased.

1990. aastatel otsustasid Eesti juhid kasutada tehnoloogia viimast sõna, et riigi kodanike elu lihtsustada. Tänaseks on kõik suhtlus erinevate ametkondadega digiteeritud. Programmeerimist õpitakse juba lapseeas. 4% Eesti tööjõust on IT-sektoris ning see moodustab 7% RKP-st. See kontekst aitab meil mõtiskleda, kuidas kasutada tehisintellekti, IT vahendeid ja teisi tehnoloogiaid, mille aluseks on tugev inimteadus ning isikuid ja kogukondi ülesehitav eetika.

Eesti oli üks viimaseid nurki Euroopas, kuhu jõudis kristlus 12. sajandil. Kuna Eesti liitus 16.sajandil reformatiooniga, on tänapäeval kohaliku kultuuri juured justnimelt luterlikus ja alates 19. sajandist ka õigeusu traditsioonis.

Tänapäeval väidab 80% noortest, et nad ei ole seotud ühegi religiooniga. 70% noortest täiskasvanutest väidab, et nad ei palveta kunagi. Tallinna kokkutulekul osalemine on võimalus otsida Ülestõusnud Kristust ja olla tema tunnistajaks. Kas pole meidki, nagu tühja haua juurde tulnud naisi, keda saadeti otsima „nende eele Galileasse läinud Jeesust“, kutsutud jätma oma mugavustsooni selja taha ja otsima neid, kes elavad andestuse, rahu ja õigluse vaimus väljaspool kiriklikke institutsioone? Tallinnas kohtume ja kuulame inimesi, kes on pühendunud teiste teenimisele, solidaarsuse loomisele ja teiste inimeste elu paremaks ja ilusamaks muutmisele...

Me kogeme kõikide ristitute ühtsust erinevates kristlikes traditsioonides. Erinevad kirikud, kes esindavad ühiskonnas vähemust, igatsevad kõneleda ühehäälselt ning teha koostööd, et teha oma hääl kuuldavaks. Eesti Kirikute Nõukogu toob kokku kümme suuremat konfessiooni ning kutsub Taizé Vennaskonda Tallinna kokkutulekut ette valmistama. Kokkutuleku ajal toimuvad keskpäevased palvused erinevate konfessioonide kirikutes kesklinnas.

Taizé Vennaskonna ja Eesti kristlaste suhted ulatuvad 1970. aastatesse, mil Soome poeet Anna-Maija Raittila-Nieminen külastas Eesti kristlasi ning andis neile Taizés toimuvast teada. Neil aastatel said Taizéga kontaktis olnud vene noored osaleda suvelaagrites, mida korraldas luterlik Teoloogia Instituut Tallinnas. Eesti noored hakkasid regulaarselt Taizés käima ning Euroopa kokkutulekutel osalema 1989. aastal. 1990. aasta mais võttis 250 noort eestlast osa Põhja-Euroopa kokkutulekust, mida Taizé Vennaskond oli kutsutud korraldama Rootsis Linköpingis.

Pilt: Raigo Tõnisalu