16. august 2015

Usujuhtide saadetud sõnumid

Paavst Franciscus
Oikumeeniline patriarh Bartholomeus
Moskva patriarhaat
Yorki peapiiskop, dr John Sentamu, kes esindab Anglikaani Kogukonda
Luterliku Maailmaliidu peasekretär rev. Martin Junge
Maailma Kirikute Nõukogu peasekretär rev. Olav Fykse-Tveit
Maailma Evangeelse Alliansi peasekreäri abi rev. Wilf Gasser
Ülemaailmse Kristliku Foorumi peasekretär rev. Larry Miller
Maailma Baptistiliidu peasekretär rev. Neville Callam
Uppsala ja Rootsi peapiiskop rev. Antje Jackelén
Šveitsi Protestantlike Kirikute Föderatsioon, dr Martin Hirzel
Malankara õigeusu Süüria kirik
Auväärt Jaseung, Lõuna-Korea budistliku Jogye ordu juht


Paavst Franciscus

Sel aastal, kui Taizé Vennaskond tähistab kolme tähtpäeva - asutamise 75. aastapäeva, Vend Roger’ 100. sünniaastapäeva ning 10. surma-aastapäeva -, tahan koos teiega Jumalat tänada - Tema tõstab esile üha uusi usutunnistajaid, kes on ustavad kuni lõpuni. Palusin oma auväärt vennal, kardinal Kurtil, anda edasi teile ja kõikidele vennaskonna liikmetele minu toetus ja sõnad täis armastust.

Paavst Benedictus XVI sõnade kohaselt, mis ta edastas 2012. aastal Roomas Taizé Vennaskonna korraldatud Euroopa kokkutulekul noortele, oli Vend Roger "väsimatu rahu ja lepituse evangeeliumi tunnistaja, keda liigutas pühaduse oikumeenia tuli." (29. detsember 2012).

See tuli viis ta kogukonna loomiseni, mida võib vaadata kui tõelist "tähendamissõna osadusest" ja mis on tänaseni mänginud olulist rolli kristlastevaheliste sildade loomisel.

Otsides kogu hingega Kiriku ühtsust, Kristuse Ihu ühtsust, avas Vend Roger end aaretele, mis on peidus erinevate kristlike traditsioonide seas, katkestamata samas sidet oma protestantlike juurtega. Oma piku elu jooksul üles näidatud püsivusega panustas ta kristlastevaheliste suhete muutmisesse, luues mitmete jaoks tee lepituseni.

Saades innustust Pühadest Kirjadest, viitas Vend Roger ka pühade kirikuisade õpetustele, ta ammutas kristlikest allikatest ning teadis, kuidas neid ka noortele kõnekaks muuta.

Vend Roger mõistis uusi põlvkondi, ta usaldas neid. Ta muutis Taizé kohtumispaigaks, kus kogu maailma noored võisid tunda, et neist peetakse lugu ning et neid toetatakse nende vaimsetel otsingutel.

Vend Roger armastas vaeseid, puuduses olijaid, neid, kellest ilmselt keegi ei hooli. Ta näitas oma ja oma vendade eluga, et palved käivad käsikäes inimestevahelise solidaarsusega.

Tänan Jumalat, Isa, Poega ja Püha Vaimu Vend Roger’ elu eest kuni selle vägivaldse lõpuni. Soovin, et Taizé Vennaskond võiks alati hoida elus tunnistust, mille Vend Roger andis ülestõusnud Kristusele, ning kutsumust, mida ta pidevalt uuendas, et "valida armastust."


Oikumeeniline patriarh Bartholomeus

2015. on vennaskonna jaoks juubeliaasta ning me soovime teid sel puhul õnnitleda. Vend Roger’ 100. sünniaastapäeva ja 10. surma-aastapäeva tähistamise kõrval on ka vennaskonna rajamise 75. aastapäev.

Nende kolme sündmuse kokkulangemine markeerib täiuslikult, kuidas vennaskonna karismaatilise rajaja, Vend Roger’ elu on lahutamatult seotud vaimujulgusega, millega ta muutis oma oikumeenilise kutsumuse käegakatsutavaks. See ei tähenda ainult visiooni omamist, see tähendab kogu oma ihu ja hinge andmist. Nii ei vorminud Vend Roger inspireerituna kristlastevahelise ühtsuse vajadusest mitte ainult multikonfessionaalse kogukonna välist kuju, vaid ta oli ka vaimse oikumeenia edendajaks ning seda iseloomustab ka tema eriline tähelepanu noorte suhtes.

Kristlastevaheline ühtsus on ilmne tegur, millega me oleme seotud pöördumatu pühendumise kaudu. Aga kui aeg möödub ja üks kümnend järgneb teisele ning esialgne innukus kaotab hoogu, on oluline mõtiskleda ühtsuse põhjuste üle. Lisaks Kristuse ettekirjutusele Johannese evangeeliumis: "Olge üks!" (Joh 17:21), mis juba iseeneses määrab meie püüdluseks osaduse taastamise, on esmatähtis mõista ka selle käsu pidevalt uuenevat aktuaalsust. Muidugi, ajalooliselt tingimused muutuvad. Aga meie vankumatu pühendumine kristlastevahelisele lepitusele ja kirikute ühtsusele tuleneb oikumeenilise ajastu esiletulekust, milles Kiriku kõikehõlmavus peaks end ilmutama.

Vend Roger jättis teile lootuse kui vaimse testamendi. Nüüd on lootuse silmad alati pööratud tuleviku poole, mis tähendab, et lootus on pandud noorte põlvkondade peale. Tahame tervitada seda Taizé Vennaskonna olulist missiooni oikumeenilise elu valguses, mille allikaks on vendadevaheline vaimsus ning ustavus Pühadele Kirjadele ja kirikuisadele.

Lõpetame selle tagasihoidliku sõnumi, meenutades teile õigeusu teoloogi Olivier Clémenti sõnu: "Usaldus on Taizés võtmesõnaks. Kokkutulekud, mida vennaskond korraldab Euroopas ja teistes maailmajagudes, on osaks maapealsest usalduse palverännakust. Usaldus on ilmselt üks kõige alandlikumaid sõnasid, kõige igapäevasem ja lihtsam, aga samal ajal kõige olulisem."

Nii et sellesama "usalduse" vaimus õnnitleme teie vennaskonda veelkord juubeliaasta puhul ning palvetame, et Kristus, meie Issand, annaks teile kasvavat lootust teie esmases missioonis teenida kristlikku ühtsust.


Moskva patriarhaat

Sellel vennaskonna jaoks väga erilisel päeval - vennaskonna rajaja, Vend Roger’ pidulikul mälestamisel - tervitan ma teid kogu südamest Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirilli nimel ning ka enda nimel.

On täiesti ja kõhklematult kindel, et Vend Roger’ elu, mis katkes nii traagiliselt 10 aastat tagasi, oli pühendatud Jumala ja inimeste teenimisele, olles täielikus kooskõlas Kristuse õpetusega "Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas." (Mt 5:16).

Teise maailmasõja ajal riskis Vend Roger sageli oma eluga, et teisi päästa, tõtates appi mitte ainult kristlastele, vaid kõikidele, kes abi vajasid, sest "ei ole enam kreeklast ega juuti ..." (Kol 3:11). Paljude kannatajate silmis samastus Vend Roger halastaja samaarlasega evangeeliumist.

Mitmed aastad kandis ja kuulutas Vend Roger Häid Sõnumeid, aitas leida segaduses olijail kindlat sihtmärki kiiresti muutuvas maailmas. Ta näitas, kuidas on võimalik leida tõelist õnne tänu usule ja puhtusele rajatud elule. Vend Roger oli ise evangeeliumis õpetatava lihtsuse ja alandlikkuse kehastus. Ta suutis otsida ja leida uusi kuulutamise vorme, et ka meeltesegaduses olijad kuuleksid paremini Jumalikku Tõde. Olles tõeliseks valguseks kristluses, tegi Vend Roger oma parima, et mitte olla inimeste tähelepanu keskpunktis. Siiski, "ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas." (Mt 5:14). Tõesti, Vend Roger’ töö tegi ta kuulsaks üle maailma. 1988. aastal anti Vend Roger’le UNESCO rahu hariduse auhind.

Mul on olnud õnn kohtuda Vend Roger’ga mitmel korral ja minu südamesse on ta jäänud kui särav võrdpilt kristlikust ohvrist.

Taizé Vennaskond oli Vend Roger’ elutöö. Ta rajas selle noortele, nii et kõik võiksid koonduda evangeeliumi ideaalide ümber. Taizést on saanud tõeline kristliku vennaskonna kool paljude maade noortele. Vennaskond on andnud suure panuse sellesse, et äratada Euroopas ellu huvi ja uudishimu kirikuisade kirjutiste ning kloostrielu vastu.

Armsad vennad ja õed, me tähistame teie kogukonna 75. aastapäeva ning ka selle rajaja 100. sünniaastapäeva. Soovin kogu südamest, et te võiksite väärikalt jätkata Vend Roger’ alustatud tööd, et te võiksite saada tuge usust Päästjasse ning et te võiksite väljendada seda usku halastuse ja kristliku armastuse kaudu.

Olgu Jumala õnnistus teie kõikide üle!

Issanda armastuses,

+ Hilarion, Volokolamski metropoliit, Moskva patriarhaadi välissuhete osakonna president


Yorki peapiiskop dr John Sentamu, kes esindab Anglikaani Kogukonda

(16. augustil Taizés lõunasöögi lõpus jagatud mõtted)

Esindada nii paljude, paljude miljonite osaduskonda kogu maailmas... Kuidas ma seda suudan? See on tegelikult võimatu ülesanne.

Ma arvan, et vaatan pisut tagasi ajaloole. Olin 1974. aastal Cambridge’is teoloogia üliõpilane ning olin koos ühe abielupaariga Uus-Meremaalt, kes läks Taizésse. Nad tulid tagasi koos kassettidega, mis olid täis muusikat! Ja kui mu tütar, Grace, sündis, kuulas tema samuti Taizé laule, aga mina ei jõudnud kuidagi Taizésse.

Kui paljud teist on kuulnud Taizést, kuid pole sinna kunagi läinud? Te olete sellest kuulnud palju, palju aastaid. Te laulsite aastaid nende laule. Tõstke oma käed, palun! Olge ausad, olge ausad! Te ei ole seal kunagi käinud. Ka mina olin üks neist, kuni mu tütar, Grace, tuli siia permanendiks ja jäi siia üheksaks kuuks, töötades köögis. Kui paljud teist on nautinud siin olles kohalikku toitu? Nojah, tema oli köögi eest vastutav ja ta ei mürgitanud kedagi ära ning ta tegi oma tööd üheksa kuud. Ja kui ta oli siin, siis ma mõtlesin: "Hästi, mul on nüüd küll viimane aeg Taizéd külastada. Uurin välja, mis on nendes lauludes nii kaasahaaravat. Me räägime sageli noortega, meil on Taizé palvused, aga me pole seal ise kunagi käinud." Nõnda me tulimegi siia.

Ja muidugi vennad, kellest enamik rääkis prantsuse keelt, ütlesid: "Ah, tore teiega kohtuda" ja nad nimetasid mind "Grace’i isaks" (the father of Grace). See on tõlge prantsuse keelest inglise keelde ja pole grammatiliselt päris õige. Igatahes sain ma siin tuntuks kui Grace’i isa ja minu aeg siin oli fantastiline, imeline. Siis tõin ma siia kolm suurt gruppi, esmalt Stepney piiskopina ja siis Birminghami piiskopina. Ja 2005. aastal kuulutati mind Yorki piiskopiks ning ma tulin siia juuli lõpus ja augusti alguses ning mul oli taas fantastiline nädal. Ja ma sõin Vend Roger’ga õhtust tema väikeses kambris. Ma palusin temalt eestpalvet ning ta palvetas mu eest järgnevate sõnadega - seda palvet kasutan nüüd piiskoppide, preestrite, kirikuametnike ametisseõnnistamisel: "Hoidku Issand sind oma püha evangeeliumi rõõmus, lihtsuses ja halastuses." Siis ta õnnistas mind. Ja minu ehmatuseks küsis ta seejärel minult: "Kas sa õnnistaksid mind ka?" Nõnda ütlesin ka mina väikese palve. Ja, armsad sõbrad, järgmisel nädalal ta tapeti.

Nii on see mälestus, see palve andnud mulle jõudu edasiminekuks, olles olnud peapiiskop peaaegu kümme aastat: "Hoidku Issand sind oma püha evangeeliumi rõõmus, lihtsuses ja halastuses."

Üks teine asi Taizés, mis on mulle sügavalt hinge läinud, on samuti üks neist imelistest, lihtsatest, ent sügavamõttelistest Vend Roger’ ütlustest: "Jumala suurim ime meie jaoks on tema kestev andestus." See on suurim ime. Ja just seda Taizé ka pakub. Taizé kutsub meid ära tundma selle, et Jumala suurim ime meie sees on tema kestev andestus.

Te olete olnud usalduse ja lepituse kogukond ning te olete muutnud meie jaoks võimalikuks Jeesuse evangeeliumi rõõmu, lihtsuse ja halastuse hoidmise ning teadmise, et suurim ime, mida Jumal meis teeb, on tema kestev andestus. Sõbrad, ma ei tea, kus ma oleksin praegu, kui Jumal mulle pidevalt ei andestaks! Ma olen patune, kes vajab tema pidevat andestust, tema suurimat imet.

Ja lõpuks tahan ma öelda, et kui te tõesti tahate teada, mis see Taizé on, siis kas tohin teile soovitada, et loeksite Vend Johni raamatut? Lugesin seda just hiljuti kolme erinevasse paika reisides - Kongosse, Samoasse ja Fidžisse: selle pealkiri on Sõbrad Kristuses. Minu meelest on ta suurepärane teoloog. Palun andku ta mulle andeks, aga ma arvan, et see on parim raamat, mis kunagi on kirjutatud ning ma julgustan teid seda lugema, sest ma ütlen teile, et Jumala parim kingitus meile ongi see sõprus Kristusega. Ja siis olen ma oma suureks rõõmuks avastanud, et Johannese evangeeliumi 17. peatükis ütleb Jeesus Isale viiel korral: "Ma tänan sind nende eest, keda sa mulle olend andnud." Nii oleme sina ja mina suurim kingitus, mille Isa on Kristusele andnud. Teie olete Jumala kingitus Kristusele! Tavaliselt näeme me seda vastupidiselt, et Jeesus on meie suurim kingitus Isalt, aga Johannese evangeeliumi 17. peatüki järgi oleme meie Isa kingitus oma Pojale... Lugege Vend Johni raamatut!

Vend Alois, kas lubaksid mulle veel vaid 30 sekundit? Noored, te olete nüüd pikalt istunud, palun tõuske püsti. Nüüd kõneleb minus aafriklane, palun tõuske püsti! Teie istmikud on ilmselt juba valusaks muutunud.

Ma arvan, et see teeks täna Vend Roger’le rõõmu, sest ta ei keskendunud kunagi iseendale, vaid alati Jumalale, Kristusele, Pühale Vaimule, kogukonnale. Ma palun teil teha midagi, mis ei ole väga Taizélik... hõisata! Psalmist ütleb: "Hõisake Issandale, kogu ilmamaa". Me tahame, et Jumal kuuleks, et Taizé Vennaskond kujundab maailma usalduse vaimus ja et Issand valitseb ja kuna ta valitseb, kestab Taizé Vennaskond veel 100 aastat. Sõnad on väga lihtsad: "Issand valitseb," mis tähendab, et Jumal juhib meid, hästi? Me hõiskame kolm korda.

Issand valitseb!
Issand valitseb!
Issand valitseb!

Halleluuja!


Luterliku Maailmaliidu peasekretär rev. Martin Junge

Luterlik Maailmaliit on suure tänutundega võtnud vastu teie kutse olla Taizé juubelil, mil teie koos Taizé Vennaskonnaga ning paljude usuvendade-õdedega kogu maailmast tähistate ühte olulist etappi oma elus ja kuulutustöös. Meie ülesanded ei võimalda meil kahjuks kohal olla, aga meie mõtted ja palved on teiega sel tähtsal päeval.

Aasta 2015 on oluline teetähis Taizé elus, kuna see märgib sadat aastat vend Roger’ sünnist, 75 aastat vennaskonna algusest ning ka 10 aastat Vend Roger’ surmast. Kõik need sündmused on tõesti maailma olulise jälje jätnud.

1915. aastal, laastava I maailmasõja ajal, sündis laps, kellest pidi saama tugev rahu looja ja ühtsuse otsija, sest Kristus oli nõnda palunud: "et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud." (Johannese 17:21) Aastaid hiljem, II maailmasõja alguses riskis Roger Louis Schutz-Marsauche Jumala kutset järgides oma eluga, et pakkuda väikeses Taizé külas varjupaika tagakiusatud kristlastele ja juutidele. Juba algusest peale on Vend Roger’ rajatud Taizé Vennaskond olnud ja on edaspidigi paik, kus "kogunetakse uueks solidaarsuseks." Juba seitsme aastakümne jooksul on sajad tuhanded erineva elusaatuse ja erinevate usukogemustega naised ja mehed kogu maailmast saanud muudetud Taizé vaimsusest, mis on väga lihtne ning mille juured on palve kuulamises, mis avab tee lähedaseks kohtumiseks Jumalaga ning selle kaudu ka ligimese teenimiseks.

Vend Roger’ elu oli suur kingitus maailmale - see, et ta kõndis käsikäes Jumalaga, oli nähtav tema tegudes, kuuldav tema sõnades ja mis kõige tähtsam, peegeldus armastuse viljades, mida tema ja Taizé Vennaskond on loonud ja loob Püha Vaimu juhtimisel jätkuvalt. Pidev ühtsuse otsimine ja selle nimel töötamine, ka kõige raskematest tingimustes, on jätkuvalt eeskujuks alandlikkuses ja tugevuses, enesehülgamises, Jumala lõputu armastuse usaldamises ning jumaliku tahte usaldamises, et me oleksime kord kõik üks Püha Vaimu ühtsuses.

Täpselt kümme aastat tagasi, kui me kuulsime Vend Roger vägivaldsest surmast, hetkel, mil ta palvetas, ümbritsetuna sadadest inimestest, mõtlesime koos Iiobiga piiblist ning paljude inimestega kogu maailmast, miks peavad head inimesed kannatama? Miks laseb Jumal sellisel suurel kurjusel oma pühadele osaks saada? Me ei saa sellest ikkagi aru. Aga me usaldame Jumalat, kelle armastus on üle kogu mõistmise, ja meie lootus ülestõusmisse annab meile jõudu seista silmitsi ka kõige raskemate katsumustega.

Täname Jumalat Vend Roger’ elu ja teenimistöö eest. Täname Jumalat Taizé Vennaskonna eest, mis nüüdseks juba 10 aastat teie juhtimise all, Vend Alois, pakub jätkuvalt võimalusi leida lähedast suhet Jumalaga, eriti noortele, ning töötab lakkamatult inimestevahelise mõistmise ja lepituse nimel ning nende ühtsuse nimel Jumala vaimuga.

Luterliku Maailmaliidu ja kirikute osaduse nimel palvetan teie eest, paludes rohkelt Jumala õnnistust Taizé Vennaskonnale, mis eirab inimeste loodud piire ning mis püüdleb Püha Vaimu juhtimisel selle poole, et olla ustav rõõmule, lihtsusele ja halastusele. Soovin, et oleksite jätkuvalt valguseks ja soolaks maailmas.


Maailma Kirikute Nõukogu peasekretär rev. Olav Fykse-Tveit

Me oleme kogunenud siia südantliigutavale mälestussündmusele. 75 aastat pärast seda, kui see erakordne visioon sai reaalsuseks, tõmbab Taizé ligi ja inspireerib jätkuvalt tuhandeid noori kogu maailmast. Taizé on küla, see on usukogukond, aga see on enamatki - see on vaimne kodu, väärtuslik peatuspaik eluteel ning paik, kus kohtuda teiste teelolijatega. See kehtib nii siis, kui inimesed kohtuvad siin kui ka siis, kui Taizé vaimus kohtutakse mujal, erinevatel sündmustel kogu maailmas. See, et niisugune lihtsa elu ja palve kogemine tõmbab ligi nõnda paljusid, on erakordseks tunnistuseks sellest, kuidas paljud noored realiseerivad oma elus uuel viisil iidvana kristlikku motot "ora et labora" ehk "palveta ja tööta". Taizé on mänginud olulist rolli ka minu enda usutee muutmisel, süvendades mu vaimsust ja andes inspiratsiooni mu tegudele. Olen alati tänulik Vend Roger’le ja kogukonnale, mille ta rajas.

Teie juhtimise all, armas Vend Alois, on vennaskond kutsunud kõiki üles "maapealsele usalduse palverännakule". Noored on sellele innukalt vastanud - neid motiveerib tugev side jagatud vaimsuse ning solidaarsuse ellurakendamise vahel. Te kirjutasite: "Jätkates "maapealset usalduse palverännakut", mis toob kokku noori mitmetest riikidest, mõistame üha sügavamalt tõelisust, et kogu inimkond moodustab ühe perekonna ja Jumal elab eranditult igas inimeses." (Kiri Kolkatast).

Tänapäeval on meie jaoks äärmiselt tähtis armastada seda sügavat vaimset tõde, mille kohaselt me kuulume ühtsesse inimperekonda, et me võiksime olla solidaarsuse kaudu osa sellest suurest eluvõrgustikust. Teadlikkus sellest, et inimestevahelised tihedad sidemed on vastastikuse usalduse ja solidaarsuse aluseks, nõuab praeguse tegelikkuse muutmist ja ümberkujundamist. Meil on vaja tunda sügaval südames, et kuuluda Kolmainu Jumalale tähendab kuuluda ka üksteisele ja kogu loodule. See on tõde täna ning see on tõde ka homme. Kokkukuulumine tähendab, et meie tulevik on lahutamatult seotud teiste inimeste tulevikuga. Meie kõigi jaoks on olemas vaid üks ühine tulevik.

Kloostrielu kogemus peegeldab väga mõjuvalt inimeste vastastikust sõltuvust. Nädalast nädalasse kohtuvad noored vendadega, elades nendega koos ühiselu, ühispalvuste, piiblitundide ja kohtumiste rütmis, samuti jagatakse koos praktilisi ülesandeid, mis muudavad mugavalt koos elamise võimalikuks. Õpetus pühendumisest ühise eesmärgi nimel näitab, et meie erinevad anded võivad õitsele lüüa, kui neid arendatakse koostöös teistega ning neid raamistab ühiste palvuste ja töö rütm. See on meie jaoks sageli väljakutseks; sageli see muudab meid. Aga läbi kogu kristluse ajaloo on kõige inspireerivamaid ja tähtsamaid usu ja misjoni aspekte tajutud ja väljendatud just usukogukonnas.

Ja nõnda on need õppetunnid, mis me oleme saanud siin seoses üheskoos elamise ja ühise visiooniga, väga tähendusrikkaks anniks meile ajal, mil me seisame silmitsi oma tuleviku ebakindlusega. Me peame vältimatult mõistma, milline tugevus on kiriku, inimkonna ja loodu vahelises seotuses, kui me tahame aru saada kliimamuutuse hävitavast ohust. See mõistmine on esmatähtis maailmas, mida märgistavad haavav ebaõiglus ja solidaarsuse puudumine ning kus sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused jätavad ikka veel miljonid inimesed närusesse vaesusse. Me tunneme seda seotust maailmas, kus piisava meditsiinilise abi puudumine on saanud saatuslikuks liiga paljudele inimestele, kes on nakatunud viirustesse ja haigustesse, mida oleks tegelikult saanud ära hoida. Me tähistasime just 70 aasta möödumist Hiroshima ja Nagasaki peale heidetud aatompommidest - see on sünge meeldetuletus sõjaõudustest ning jätkuvast tuumaohust. Need hädaohud mõjutavad eranditult meid kõiki. Me peame tõesti kuulma neid sõnu: "...kogu inimkond moodustab ühe perekonna ja Jumal elab eranditult igas inimeses."

Palverännak määratleb teatud määral tänapäevast oikumeenilist liikumist. Taizé Vennaskonna kutse Maapealsele Usalduse Palverännakule kõlab harmoonias kutsega Kirikute Maailmanõukogu 10. kokkusaamisele Busanis, et asuda Õigluse ja Rahu Palverännakule. Rääkides palverännakust, milles on kombineeritud vaimne palve ja ülistuse mõõde praktiliste õigluse ja rahu tegudega, peame me meeles pidama, et kristlik elu ja identiteet on osa millestki suuremast kui meie ise, millestki, mis seob meid kõiki kokku vastastikuses solidaarsuses, mis omakorda on otsekui Jumala armu ja armastuse väljendus. Kristliku usu ja eluga liitudes tuleme me välja teatud enesekesksusest või "iseteenindusest". Nimetatud palverännakul koos käimine nõuab ja samas julgustab meid olema avatud dialoogiks, aktsepteerima ja praktiseerima mõlemapoolset vastutust ning teiste inimeste kaasamist minu tulevikku. Otsides tähendust, mis ulatub kaugemale nii meist üksikisikuna kui ka grupi, kiriku või traditsiooni osana, avastame me täiemõõtmelise osaduse nendega, kes kõnnivad meiega sama rada.

Minu jaoks on väga tähendusrikas, et me tähistame samal ajal nii Taizé Vennaskonna rajamise 75. aastapäeva, Vend Roger’ 100. sünniaastapäeva kui ka 10. surma-aastapäeva. Kõndides koos õigluse ja rahu palverännakul, näeme me üksteist kui inimesi, kellel on anded ja eriline pühendumine, mida me oleme valmis jagama. Kristlastena näeme me üksteises õdesid ja vendi, kes toetavad üksteist, et elada Jeesuse jälgedes Kristuse jüngritena. Oma elu ja tunnistuse kaudu näitas Vend Roger nii rõõmu kui kannatusi, mida kätkeb endas jüngriks olemine. Tema elurännak aitab meil näha palve ja praktilise elu kaudu Kristuse ihus koos elamise sügavamat tähendust. Tema mõtted elust Kristuses natsiterrori ja sõja keskel ning lõpuks tema surma tragöödia aitab meil hoida pilgu Kristuse ristil. Nõnda meenutatakse meile Kristuse armastust, kes ühendab, lepitab ja ohverdab end maailma eest ning armulaual saadava uue elu anni eest.

Busanis toimunud Kirikute Maailmanõukogu kokkusaamise ajal palusime me Taizé vendadel ja mitmetel noortel lõpetada ühtsust käsitleva istungi sessioon palvega. Olles üks ihu Kristuses, on Kirik kutsutud olema prohvetlikuks märgiks ning andma eelpildi Jumala õigluse ja rahu valitsusest, mis on tulemas. Muidugi on see vaid visioon, kuid me mõistame seda vaid seda kogedes.

Ora et labora - palveta ja tööta - ülista ja praktiseeri, pöördu Jumala ja pöördu maailma poole - need kaks asja on seotud ning panevad paika meie elu põhirütmi kristlastena. Minu kogemus on, et see, et mida me näeme ja õpime Taizés, on jätkuvaks inspiratsiooniks meie enda palverännakul.


Maailma Evangeelse Alliansi peasekreäri abi rev. Wilf Gasser

Tervitan teid meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel Maailma Evangeelse Alliansi poolt. Mul on suur au ja privileeg olla teiega siin juubelipidustustel. Soovime teile Jumala õnnistust, et võiksite jätkata oma lepituse ja solidaarsuse tööd.

Taizé on olnud õnnistuseks paljudele evangeelsetele kirikutele ja ka mulle personaalselt. Mind inspireeris väga piibliõppe rühm, mida korraldati "Taizé stiilis". Seal kohtasin ma erineva traditsioonitaustaga noori; mu kristliku usu silmapiir laienes ning tuge sai ka mu rännak Kristuses. Maailma Evangeelses Alliansis rõõmustab meid väga teie muusika ning ka sõpruse ja rahu pärand, mille Vend Roger jättis teile ja maailmale.

Apostlite tegude raamatu 10. peatükist võime lugeda, kuidas apostel Peetrus viidi kohtuma väepealik Korneeliusega. Jumal tõi kokku kaks inimest ja kaks kogukonda ja muutis neid mõlemaid. See oli sõprus, solidaarsus ja lepitus. Nagu Peetruse ja Korneeliuse puhul, näeme me ka Taizé ja evangeelsete kogukondade vahel kasvavates suhetes Jumala tööd ning rahu ja lootuse märke rahutus maailmas.

Me oleme tänulikud, et olete olnud Kristuse evangeeliumi tunnistajaks ning me oleme tänulikud teie teenimistöö eest kogu maailma noortega. Kinnitan teile, et teiega on meie jätkuvad palved, et teil võiks olla õnnistust ja rahu ning et te võiksite ise olla jätkuvalt õnnistuseks kristlikule kirikule ning maailmale.


Ülemaailmse Kristliku Foorumi peasekretär rev. Larry Miller

2014. aasta kirjas, mis kandis pealkirja "Otsides nähtavat osadust nende seas, kes armastavad Kristust", kirjutas Vend Alois: "Kristus oli sõbraks kõigile, tõrjumata kedagi. Üle kogu maailma need, kes armastavad Kristust, moodustavad tema jälgedes suure sõpruskonna. Seda kutsutakse osaduseks. Seetõttu saavad nad panustada inimkonna haavade tervendamisesse."

Meie, kristlaste jaoks, on uue solidaarsuse aluseks inimkonnaga see solidaarsus, mis muutub sügavamaks, laiemaks ja nähtavamaks nendega, kes armastavad Jeesust Kristust.

Kui me ütleme, et me otsime nähtavat osadust kõikide nendega, kes armastavad Kristust, peame me endalt kohe ka küsima, kellega pole meie osadus veel nähtav või piisavalt nähtav. Seda küsimust arutasime teiega, Vend Roger, kui mitmed Ülemaailmse Kristliku Foorumi esindajad käisid Taizés 2014. aasta märtsis. Kes on veel puudu sellest nähtavast sõpruse kogukonnast, millesse me oleme kõik üheskoos kutsutud?

Te ütlesite, et Taizé Vennaskond kuulub nooremate kirikute hulka, nagu ka evangeelsed ja nelipühikirikud, mis moodustavad nüüd kasvava osa neist, kes armastavad Kristust selles maailmas. Ülemaailmne Kristlik Foorum võib olla tunnistajaks sellele sõpruse kogukonnale, mille te juba praegu paljudega neist kirikutest moodustate, mõnikord seda isegi teadmata. Kui Foorum oli abiks nende kirikute juhtidele Taizé Vennaskonna tähtpäevale kutsete saatmisel, üllatas meid nende hulk, kes ütlesid: "Jah, me teame ja austame Taizéd!" või vähemalt: "Meie noored teavad Taizéd ja armastavad seda!" Teie kutse nendele kirikujuhtidele ning nende kohalolek siin näitab seda sõprust, seda osadust ja muudab selle nähtavamaks. See, kuidas te järgite uut solidaarsust Kristuses, on meie kõikide jaoks tähtis ja heaks eeskujuks - nii noorematele kui vanematele kirikutele. Täname teid selle anni eest!

Lubage mul lisada veel mõned sõnad teie anni kohta, selle kohta, kuidas te avastate ja annate hoogu uutele solidaarsusevormidele Kristuse ihus. Ülemaailmse Kristliku Foorumi kokkusaamistel, nii ülemaailmsetel kui piirkondlikel, on tavaks, et iga kirik teeb palvusi vastavalt oma tavadele ning need, kes on kohal, osalevad seal nii palju, kui saavad. Aga enne teist ülemaailmset kokkusaamist Indoneesias 2011. aastal palusime me teid aidata luua palvevorm, kus kõik traditsioonid, nii vanad kui uued, võiksid tunda, et nad palvetavad suure Kristuse sõpruse kogukonnana osaduses, mis ei olnud küll veel täielikult nähtav, ent mida võis siiski juba sügavalt tunda. Te saatsite meile ühe venna appi - ta korraldas asjad kaunilt ja väga edukalt. Tänud selle anni eest!

Palun võtke vastu meie sügav tänu teie anni eest uute solidaarsuseilmingute inspireerimisel Kristuse ihus - nii et see ihu võiks panustada inimkonna tervendamisele. Me tõotame, et kõnnime koos teiega sellel halastuse teel, mis meie ees nüüd saabuvatel aegadel avaneb.


Maailma Baptistiliidu peasekretär rev. Neville Callam

Vend Alois, mu vennad ja õed,

Lühidus ei ole and, mille poolest baptistid oleksid hästi tuntud, aga täna ma üllatan teid. Pean ütlema, et minu jaoks on see suurepärane võimalus jagada teiega oma mõtteid sündmustel, mil mälestused, igatsused ja rõõm kokku saavad. Ma tulen kristlikust perest, mida kutsutakse baptistideks ning baptiste on rohkem kui 121 riigis. See pole ilmselt kellelegi üllatav, et me oleme vägagi tuttavad Taizé ajalooga ning me isegi laulame ikka ja jälle teie laule erinevates paikades - laulavad mitte ainult noored, vaid ka vanad. Oleme tänulikud teie missiooni tähenduse eest ning selle eest, et olete inimestevahelise solidaarsuse, rahu, õigluse ja lepituse tunnistajateks. Soovime teile kinnitada, et te võite alati loota ka baptistide palvetele, mis toetavad teid teie tähelepanuväärses töös. Meie palve on, et Jumal jätkuvalt õnnistaks teid kõiki rohkesti. Suur tänu teile!


Uppsala ja Rootsi peapiiskop rev. Antje Jackelén

"Aga suurim teie seast olgu teie teenija" (Markuse 23:11). Need Kristuse sõnad olid Rootsi jutlusteraamatus välja valitud Püha Kolmainsuse 11. nädalaks.

Need sõnad kajavad mu südames tänuliku rõõmuga, kui ma saadan teile oma soojad tervitused ning kinnitan teile oma vaimset osadust ajal, mil te tähistate Vend Roger’ sünniaastapäeva ning ka oma kogukonna 75. aastapäeva. Taizé Vennaskond on tõesti olnud ise teenijaks ning on teenijavaimuga inimesi kujundanud läbi aastate - palverändurite teenijaid ning noori, kes otsivad meie ajas usu allikaid. Aga te olete suures plaanis olnud ka maailmarahu teenijateks ning olete katkematult meie kõikide eest palvetanud.

Igal aastal tuleb Rootsist Taizésse rohkem kui kolm tuhat noort. Nad leiavad seal mitte ainult teie külalislahkust, vaid kogevad ka osadust, lihtsust ja evangeeliumi armastust. Palvete, laulude, ühise töö, aga ka usust ja elust kõnelemise kaudu on nad kutsutud Kristusele lähemale - lähemale talle, kes on meist kõigist suurim, ent samas kõikide teenija. Ja see ongi inimesekssaanud Jumala kõige olulisem aspekt. Nagu Vend Roger ise seda koges: "Jumal saab vaid armastada."

Kandku meie ühine palverännak vilja. Soovin, et võiksime hoida südames Lisieux’ Püha Therese sõnu: "Väiksemgi liigutus, mis on tehtud puhtas Armastuses, on kirikule kasulikum kui kõik teised tööd kokku."


Šveitsi Protestantlike Kirikute Föderatsioon, dr Martin Hirzel

Tervitan teid selle nädala tekstiga, mis on võetud Moraavia vendade raamatust "Sõnad ja tekstid": "Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu" (1. Peetruse 5:5). Alandlikkus on kristliku elu ja kristliku kogukonna alustala. Ent see sõna kõlab paljudele meie kaasaegsetele vanamoodsana.

Alandlikkus ei tähenda aga orjameelsust. Oma uurimuses "Kristlikust vabadusest" kirjeldas Martin Luther meeldejäävalt kristlikku alandlikkuse kahepoolset olemust: "Kristlane on kõiges kõige abivalmiv teenija ja kõikide alam." Aga ta on ka "kõige vabam, kõikide asjade isand, ta ei allu kellelegi." Kristuses on meil niisugune kristlik alandlikkus, mis otsustab spontaanselt aidata oma ligimest. Kristus vabastab meid, et võiksime elada rõõmus, lihtsuses ja armus.

Siin Taizés on elatud niisugust kristlikku elu alandlikkuses, kuid samal ajal rõõmus, lihtsuses ja armus juba 75 aastat järjepidevalt ja ustavalt. Seda praktiseeritakse iga päev, põlvitades ja palvetades, olles vaikuses, töötades ligimest teenides.

Täna on meie südamed täidetud tänuga selle töö eest, mida teie, Taizé vennad, teete, ning ka tänuga teie kogukonna rajaja, Vend Roger’ elu eest. Meenutame seda, kuidas Taizé Vennaskond on rikastanud meie kirikuid.

Vend Roger ja esimesed vennad, kes tema ümber kogunesid, olid kõik pärit Šveitsist. Kirikute taasärkamine ja oikumeeniline liikumine olid andnud vajaliku impulsi, aga Taizé vendade elulaad oli siiski Šveitsi reformeeritud kirikute jaoks uudne. Tarvis oli vastupanust üle saada. Alles siis said kirikud, eriti Lääne-Šveitsis kasu impulsist, mille andsid Taizé vaimsus ja liturgia.

Meie reformeeritud kirikud on taas õppinud tundma niisuguse kloostrikogukonna elu väärtusi, kus inimesed otsustavad elada koos kristlikku elu, mille keskmes on vaimsus ja sotsiaalne pühendumine, tegutsemine ja kontemplatsioon. See on valik, mis pole hoopiski mitte kaotanud oma asjakohasust meie liialdatud individualismi ajastul, mil aja puudumine ja pinged maailmas on tinginud inimeste väärikuse kadumise.

Taizé vennaskonna tegevus on ületanud piirid kirikute ja konfessioonide, riikide ja poliitiliste süsteemide, keelte ja põlvkondade vahel. Euroopa protestantlikud kirikud meenutavad sügava tänuga Taizé vendade pühendumist Ida ja Kagu-Euroopas. Te olete visalt kuulutanud evangeeliumi ning töötanud selle nimel, et lepitada Ida ja Läänt.

Jumal on kinkinud teile anni näidata oma eluga nagu tähendamissõnas, kuidas lepitus ja rahu võivad saada reaalsuseks nii isiklikus, kiriklikus kui ka sotsiaalses elus. Seda andi olete te ka lahkelt jaganud. Ja Euroopa protestantlikud kirikud on teile, Taizé vennad, sügavalt tänulikud. Just Taizéle on kirikud tänu võlgu selle eest, et nad olid üheks peamiseks impulsiks kirikuelu jätkumisele II maailmasõja järgses Euroopas. Taizé Vennaskonna eeskuju, eriti just noorte ustaval teenimisel, kannustab meid endid uuendama.

Mulle isiklikult on suureks rõõmuks olla siin sel aastapäeval, mis on täis rõõmu, aga ka vaikset meditatsiooni. Meie kõikide tulevik, Taizé vennaskonna ja meie kirikute tulevik on meie halastava Jumala tõotuse all, nagu seda on väljendanud ka Peetrus oma 1. kirjas: "Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!" (1. Peetruse 5:7).


Malankara õigeusu Süüria kirik

PDF - 692.2 ko


Auväärt Jaseung, Lõuna-Korea budistliku Jogye ordu juht

Lõuna-Korea budistide nimel sooviksin anda edasi oma kõige soojemad õnnesoovid Taizé Vennaskonna rajaja Vend Roger’ sajanda sünniaastapäeva ning vennaskonna 75. aastapäeva puhul.

Emotsioon, mida tundsin, kui kohtusin Taizé Vennaskonnaga 2011. aastal Prantsusmaa reisi ajal, on siiani erksana mu mälestustes. Hoolimata erinevustest religioonides, mida me tunnistame, märkasin ma tugevat sarnasust Taizé Vennaskonna vendade pühendumuse ning Korea budistlike tõeotsingul askeetide vahel.

Tänapäeva tsivilisatsioon on küll võimaldanud inimkonnal ligipääsu mugavamale elule, aga on paljuski hüljanud austuse ja tähelepanu teise inimese vastu. Vägivald, mida põhjustab kaasinimese äratõukamine ning vähemuste hülgamine õõnestab elu väärikust ning kooseksisteerimise väärtust. Ajal, mil religioonide koht ja roll on meie ühiskonnas olulisemad kui kunagi varem, on Taizé Vennaskonna 75 aasta jooksul tehtud tööd seda väärtuslikumad.

Loodan kogu südamest, et Taizé Vennaskond väljendab jätkuvalt oma tegevuses Vend Roger’ vaimsust, jäädes elavaks paigaks, kus toimub uskudevaheline dialoog, valitseb rahu ja vastastikkune austus.


Printed from: http://www.taize.fr/et_article19841.html - 18 October 2017
Copyright © 2017 - Ateliers et Presses de Taizé, Taizé Community, 71250 France