“Sündmusi tuleks mitte lihtsalt välja kannatada, vaid koos Jumalaga nende läbi midagi üles ehitada.”

Ülestõusmispühade lähenedes suureneb ka ülemaailmne ärevus seoses koroonaviiruse levikuga. Tundub, et Taizés tähendab see seda, et esmakordselt tähistame me vaikset nädalat ja ülestõusmispühi ilma külalisteta. Oleme palunud kokkutulekutele registreerinud inimestel oma külastusaeg edasi lükata ning ka Lepituse kirik on suletud. Jätkame oma palve- ja tööelu "teistest eraldatuna, ent kõikidega ühendatuna". Oleme vägagi teadlikud, et eestpalved ühendavad meid nii paljude inimestega kogu maailmas.

Saame telefonitsi või interneti teel palju uudiseid inimestelt, kes seisavad maailma eri paigus sarnaste väljakutsetega silmitsi. Mõned meie vendadest elavad või reisivad Koreas, Itaalias ja mujal. Meie Hiina vennad on olnud oma peredega kontaktis ning on jälginud suure tähelepanu ja murega epideemia arengut algusest peale.

Lisaks kõikidele vajalikele ettevaatusabinõudele ning muutustele meie eluviisis puudutab see üsna ootamatu ja erandlik tervisekriis meid ka hoopis sügavamalt. Esiteks oleme kutsutud kaasa tundma kõikide nende kannatustele ja murele, kes on ise langenud viiruse ohvriks, on haiged, samuti nende peredele ja kõikidele nendele, keda tõsiselt mõjutavad majanduslikud tagajärjed. Hoiame neid palves.

Tahame ka tänada ning kiita kõiki neid, kes on kogu hingest pühendunud kannatanute aitamisele ning kes aitavad avalikke teenuseid ümber korraldada. Maailmas on nii palju näiteid loovast suuremeelsusest, solidaarusest ning inimestest, kes seisavad vastu passiivsusele ja hirmule.

Kuidas saame sel raskel ajal endilt mitte küsida: Mida Kristus meilt ootab? Mida pakub meile Ülestõusnu, kes tuli hoolimata suletud ustest oma julguse kaotanud jüngrite keskele? Ja milleks ta meid täna kutsub? Ta kutsub meid tänapäeva raskuste keskel, nagu Vend Roger ütleb, "sündmusi mitte lihtsalt välja kannatama, vaid koos Jumalaga nende läbi midagi üles ehitama.".

Kristuse järgimine annab meile muutumise kogemuse, me pöördume pimedusest Ülestõusnu valguse poole. Ärgem laskem end hirmudel, vihal, kahetsusel, segadusel ja pimedusel kõrvale juhtida, kuigi need kipuvad sageli täitma kogu maailma ja võtma kogu meie tähelepanu... Jäägem hoopis sügaval oma südames ühtseks rahu allikaga, kes on alati kõigest muust kõrgemal.

Ajal, mil võetakse kasutusele erinevaid viiruse ohjamise meetmeid ja ettevaatusabinõusid, et nakkust vältida, oleks väga oluline hoolitseda väärtuslike inimsuhete eest. Hoidkem kontakti - telefonikõnede ja sõpruse sõnumite kaudu - nendega, kes on isoleeritud, eriti aga vanade ja väetitega ning nendega, kes juba põevad mõnda teist haigust või kes on raskustes.

Saabuvatel päevadel tahaksime võtta ette ja veebis üle kanda mõningaid konkreetseid initsiatiive, et väljendada vaimselt oma solidaarsust. Igal õhtul kantakse meie majast üle väikese vendade rühma palvust sotsiaalmeedias (kell 20:30 Kesk-Euroopa aja järgi). Ja need, kes soovivad, võivad meile saata oma palvesoove.

Nagu Paulus ütles roomlastele: "Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk? (...) Ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas." (Roomlastele 8:35, 38-39)

 [1]