Tänapäeval koosneb Taizé Vennaskond rohkem kui sajast katoliku ja protestantliku taustaga vennast, kes on pärit rohkem kui 30 rahvusest. Juba oma olemasoluga on vennaskond otsekui „tähendamissõna kogukonnast”, mis püüab oma elu ja tegevusega olla märgiks lepitusest erinevate kristlaste ja eraldatud rahvaste vahel.

Vennad teenivad elatist vaid oma tööga. Nad ei võta vastu annetusi. Kui nad saavad oma perelt päranduse, siis jagab vennaskond selle väga vaestele.

Mõned vennad elavad mahajäänud piirkondades, et olla rahu tunnistajatena koos kannatavate inimestega. Väikesed vendade rühmad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas elavad samades tingimustes mis teisedki nende ümber. Nad püüavad olla armastuse kandjateks vaeste, tänavalaste, vangide, surijate ja nende keskel, keda on sügavalt haavanud purunenud suhted ja hülgamine.

Aastate jooksul on Taizé külastajate arv jätkuvalt kasvanud. Nad tulevad kõikidest maailmajagudest, et võtta osa iganädalastest kohtumistest. Noorte vastuvõtmisel on abiks ka seitse sajandit tagasi rajatud rahvusvahelise katoliikliku kogukonna, Püha Andrease kloostri õed, Püha Ursula õed Poolast ja Püha Vincenti õed.

Taizésse tulevad ka kirikujuhid. Vennaskond on vastu võtnud paavst Johannes Paulus II, 4 Canterbury peapiiskoppi, õigeusu metropoliite, 14 Rootsi luteri piiskoppi ja lugematuid kirikuõpetajaid kogu maailmast.

1962. aastast alates käisid vennad ja Taizé poolt saadetud noored regulaarselt Ida-Euroopa riikidesse, et olla nende keskel, kes olid suletud oma riigipiiride taha. Seda tehti alati väga diskreetselt.

Vend Roger suri 16.augustil 2005 90-aastaselt. Ta tapeti õhtupalvuse ajal. Vend Alois, kelle Vend Roger oli aastaid tagasi oma järeltulijaks valinud, on nüüd Taizé Vennaskonna prior.