Noorte kohtumiste järelkajad
Taizé: rahvusvahelist avatust päev päeva järel elades
Mai alguses Taizés olevatest noortest on kõige arvukamad Hollandlased ja Rootslased. Lisaks on mäele oma tee leidnud mitmed grupid preestreid- tihti oma piiskopiga koos- mõnikord vaid paariks tunniks: Itaaliast, Poolast, Leedust, Portugalist, Hispaaniast, nende hulgas Sevilla Peapiiskop. Taizé on samuti tervitanud protestantlikke, katoliiklikke ja vana-katoliiklikke juhte Genfi kirikutest.
Praktilistes töödes mõtet leides
Soo Tian (Malaisia)
Minu Taizés oldud nädala jooksul anti mulle töö, mis seisnes koha eest hoolitsemises, kus naised veedavad aega vaikuses eraldi olles. Meid oli selles töögrupis mitu, kuigi enamus teistest hoolitsesid maja eest ent mina hoolitsesin aia eest.
Hoolimata mu mõningasest isolatsioonist, leidsin ma, et see kogemus oli tähendusrikas. Ma oleksin võinud tunda end väga üksi. Kuid tegelikult taipasin, et olin hädavajalik osa suuremast ettevõtmisest… isegi ilma pideva ühenduseta oma ülejäänud meeskonnaga. Samuti tundus mulle, et see olukord oli lähedal mõnele hetkele mu usu rännakul. Mul on olnud hetki, kus olen tundnud end üksi; samas olin, ja olen alati, usklikke kogukonna liige, mis soovib olla nähtav märk Jumala armastusest kogu inimkonna vastu. Isegi kõige üksildasem erak kõrbes kuulub Kristuse Ihusse ja see ilmneb mulle väga lohutava mõttena.
Taizé ülestõusmispühadest alates
Ülestõusmispühade järgseks nädalaks tuli Taizésse kokku 4200 noort. Mõne viimase päeva jooksul tuli üks gruppidest Šanghaist. Koos ortodoksse ja katoliikliku kiriku esindajatega saabus Taizésse Oslo (luterlik) piiskop, et valmistada ette kohtumist, mis toimub septembris Norras. Nanterre (Prantsusmaa) piiskop, Hr. Daucourt, juhtis workshopi teemal usk ilmalikustunud ühiskonnas.
Nagu tihti juhtub, on maailmas juhtunu mõjutanud elu Taizés. Poola lennuõnnetus kutsus esile palju kurbust noorte inimeste hulgas Poolast ja Vend Alois saatis viivitamatult Poola sõnumeid solidaarsusest ja viitas kahe palvuse ajal riigile, mis on oma ajaloos tulnud läbi nii paljude katsumuste. Seoses Islandi vulkaanipurskest põhjustatud tuhapilvega- see pööras segi paljude reisiplaanid. Kuid samas sai noorele naisele Kanadast võimalikuks tühistada oma väljasõit ja veeta nädal vaikuses!
Pildid Vaiksel Nädalal Taizés
Need pildid saadeti meile kolme noore poolt, kes olid Ülestõusmispühal Taizés: Enrico (Itaalia), Stefan (Saksamaa) ja Oskar (Norra).
Vaikus palvuste ajal
Karoline (Norra)
Ma ei ole vaikusega harjunud ja ma palvetan testega koos väga vähe. Ma arvan, et Taizé elu rütm oli mulle vajalik, et astuda kokkupuutesse tähtsaga mu elus ja ma olen üllatunud, kui kiiresti see tundus mulle loomulik. Võttis vaid kaks päeva, et vaikuste ajal lõdvestuda ja lasta oma mõtetel tulla. Ma olin siin ühe nädala. Kolmandal päeval tuli palvuse ajal mu meelde palju tähtsaid küsimusi. Ma sain järgmisel kahel päeval selgusele jõuda ja mõelda viise, kuidas seda igapäevases elus kajastada. Lõpeks, aitas mind palju vendade avatus kuulata mind ja mu küsimusi. Ma lahkusin kergendatult ja innustatuna veel rohkemate vastuste otsimiseks.
Viis minutit vaikust Suurel Reedel
Michael (Saksamaa)
Reede, kell kolm. Kell lööb ja ma peatun. Inimesed mu ümber jäävad vaikseks ja peatuvad samuti. Üha rohkem ja rohkem inimesi lõpetab rääkimise, töö või ringi liikumise. Üks vendadest väljub suurest telgist, kus inimesi vastu võetakse, ning seisab seal vaikides.
Me kõik meenutame Jeesus Kristuse surma ristil.
Viis minutit vaikust kesk tihedat päeva täidetud jagamise, naeru, muusika, töö ja igapäevaste tegemistega.
Siis kella löömine lõppeb ning veel mõned hetked vaikust enne, kui kõik jätkub... kuid tugeva ühtekuuluvus tundega, mis on loodud nende viie minutiga, jagatud vaikuse ja palvega. Paus meie teel Ülestõusmispüha poole.
Esimene Vaikne Nädal Taizés
Sigrid (Taani)
Pärast Palmipuude pühal mäele saabumist veedan ma esimakordselt Vaikse Nädala Taizés. Iga päev on üpris muljet avaldav! Nagu loodus kõikjal meie ümber alustab teisenemist pärast talvekülma, nii valmistame me oma südameid, et lasta neil teiseneda Ülestõusmisvalguse läbi.
Kirikus on palvused raamistatud väga kauni liturgiaga. Iga päev kuuleme osa Kannatusloost ja laulame Jeesuse sõnu enne ta surma. Mulle sai selgeks, et Jeesus ei palunud vaid oma jüngritel endaga koos valvata ja paluda, vaid ta kutsub meid solidaarsusele tänapäevani välja.
Pühitsedes Ülestõusmispühade poole liikumist koos kristlastega erinevatest kirikutest ja kõikjalt maailmast tuleb mulle meelde, et ülestõusmisrõõm on igaühele meist. Ja isegi, kui see nädal on möödunud, kui lubame sel valgusel enese sisse jääda, saame seda edasi anda läbi armastuse, mida üksteisega jagame.
Taizé märtsis
Märtsikuul on me pilgud pööratud Vaikse Nädala poole, mis kulgeb Ülestõusmispühasse- see kajastub igal aastal nii intensiivselt liturgias ja kohtumistes. Sellel aastal on Ülestõusmispühaks Taizésse kogunenud noored eriti kõigi maailma kristlastega ühendatud, sest ülestõusmispüha tähistatakse samal kuupäeval igal pool, ortodoksete, katoliiklaste ja protestantide seas.
Vähem, kui kaks nädalat enne püha, on viimased ettevalmistused veel tegemisel. Kevade alates ilmuvad suured telgid nagu nartsissid väljadel. Et tuua valgust telkimisala lõppu on veetud elektrikaablid. Suur köök on peale talve jälle avanud oma uksed ja koormate tulek on alanud. Varsti on aeg avada hoone laiendused Lepituse Kirikus(Church of Reconciliation)- vanim hoone osa on talvel vendadele ja külalistele piisav.
Nende külastajate hulgas on olnud hulk preestreid, mõnikord koos oma piiskopidega, kes on regioonis oma palverännakutel. Tõsi, sellel palve aastal kutsumuste eest, pakub Taizé ideaalset palverännaku “peatust”, mis ei ole kaugel paljudest vaimsetest paikadest: Ars, Paray-le-Monial, Cîteaux, Cluny. Taoliste külaliste seas olid Caffarra Kardinal Bolongnast, piiskopid Tarragonast ja Lleidast Hispaanias ja Adria-Rovigost Itaalias. Noorte hulgas olid mõned, kes valmistusid leeritamiseks Šveitsi prantsuse keel kõneleva osa Reformeeritud kirikus ja evangeelsed tudengid “Trinity University”st Chicagos.
Teel Ülestõusmispüha poole
Paastuaeg on väga eriline aeg Jumala poole pöördumiseks, rõõmsas Ülestõusmispüha ootuses. Taizés väljendab liturgia seda ootust läbi lauldavate sissejuhatuste iga palvuse alguses, läbi ajale vastavate vastuslaulude ja koraalide ning läbi Jumala Sõna lugemiste.
Kuid ootus on samuti nähtav üpris materiaalsel tasandil. Ülestõusmispüha kohtumise registratsioonid kogunevad voolates ja igaüks neist vajab vastamist. Logistika vaatepunktist käib ettevalmistus üpris vastuvoolu. Vabatahtlikud ja kõik, kes on siin nädalaks, on suurte ja hiiglesuurte telkide ülespanemisega hõivatud.
Nende seast, kes on hiljuti külastanud, mainisime suurt gruppi noori Lyonist, kellega liitus külastuse lõpus nende peapiiskop Kardinal Barbarin. Lisaks oli veel grupp noori ameerika protestante ning üksiisikutena külalised Jaapanist, Rootsist, Austraaliast ja Mehhikost. Kaks gruppi Itaalia preestreid Bresciast ja San Giovanni Rotondost veetsid koos oma piiskopidega mitu tundi Taizés. Gruppile probleemsetest perekondadest noorukitele Poolast, kes elavad toetatud elamisega hostelites, pakuti eriline vastuvõtt.
Me kõik kuulasime siira huviga
Rainar (Eesti)
See oli kahe aasta eest, kui ma viimati Taizés olin ja taas olen ma üllatunud, kui lihtne on siin oma südasnt avada. Me istusime kümnekesi väljas, viimase talvise päikesega. Arutasime “Kiri Hiinast” üle, näidetega oma igapäevastest eludest kodus. Järsku ma taipasin, kui teesklematult teised rääkisid oma mõtetest ja eluviisidest. Mis veel olulisem, me kõik kuulasime siira huviga. Nüüd taas tagasi kodus olles püüan seda rõõmu ja avatud meelt kuhu iganes minnes alles hoida. Ma tahaksin kõiges, mida teen, edasi anda neile, keda kohtan, midagi sellest ilust elus: ma tahan vastutasuks jagada seda, mida olen vastu võtnud.
“Paljud algatused jagamiseks on meie käeulatuses”
Adri (Argentiina)
Sellel nädalal oli meil viiel, Lõuna-Ameeriklasel võimalus esitlseda teema “workshop”. See oli väga rikastav kogemus, mis võimaldas meil noortele eurooplastele edasi anda midagi meie Ladina-Ameerika tegelikkusest. See oli jagamise aeg meie tegevustest kirikus ja ühiskonnas ja näidete andmiseks, mis illustreerivad lauset “Kiri Hiinast”: “Paljud algatused jagamiseks on meie käeulatuses”.Õppivate või töötavate noortena on Jumala meile võimalikuks teinud ka elada misjoni kutsumust: maakohtades, külades, töötades laste ja noortega või aidates kodutuid linnades.
Veebruar,Taizé lumes
Nagu paljudes teistes kohtades Euroopas ja kaugemalgi, märgistas Veebruari algust külm ja lumi. Ja kuna mõnedes riikides on sellel ajal keskkooli vaheajad, oli Taizés Jaanuariga võrreldes hulga rohkem inimesi, kuni 750 vastuvõetud inimest. Sellise hulga puhul on toidu jagamine võimalik vaid väljas, lume keskel... Õnneks leidus igaühele soe koht, et istuda ja süüa.
Sedasi algas Paastuaeg. Vend Alois ja teised vennad olid Tuhkapäevaks just Manila ja Porto kohtumistelt tagasi jõudnud. Lisaks arvukatele keskooli tudengitele Prantsusmaalt, eriti lõnast, olid siin samuti grupid Saksamaalt ja USA-st, pastorid Šveitsist ja mitmetest paikadest Prantsusmaal ning viiskümmend noort protestanti Koreast. Palju Itaalia ja Ladina-Ameerika preestreid veetis mitu tundi Taizés, nagu ka Praha seminari tudengid.
Teiste teenimine
Claudio (Tšiili)
“Tavaliselt sa märkad barjääre, mis meid eraldavad võõrsilt tulevatest inimestest. Tõsi, neid on mitmeid: keel, kultuur või viis, kuidas teistega suheldakse. Kahe nädala jooksul olin ma vabatahtlik kohas, kus noored oma Taizés oleku ajal kogunevad, einestavad ja kohtuvad üksteisega, selle koha eest hoolitsedes. Tänu sellele tööle taipasin, et kui me üksteist aitame, on need barjäärid ületatavad. Oli suur rõõm näha noorte reaktsiooni ja abivalmidust , kui me neid palusime toitu jagada, koristada, puhastada. Ma tänan Jumalat selle rikkuse ning võimaluse eest üksteist austada kui õdesid ja vendi.”
Taizé Jaanuaris
Nagu igal aastal, oli pärast kohtumist Poznańis kohtumiste rütm Taizés aeglasem, kui tavaliselt. Vendade jaoks on see eelkõige aeg iga-aastaseks kogukonna nõukoguks: viis päeva palvet, jagamist ja tagasivaateks. Nõukogu viimase palvuse ajal palus Vend Alois lugeda sõnumit Richardilt, noor Haitilt, kes oli 2006 aastal Taizés vabatahtlik.
Rahulikku aega ära kasutades oli vabatahtlikel nädal mõtiskluseks ja arutluseks, keskendudes Piibli tekstidele mis on seotud “Kirjaga Hiinast”. Kristlaste ühtsuse palve nädalaks tulid juhid erinevatest kristlikest usulahkudest ja ka sõbrad ümbruskonnast Taizésse, et veeta koos aega palves.
Nende hulgas olid grupid Belgiast, Tšehhist ja Poolast, nende hulgas 50 preestrit Szczecinist. Lisaks oli noori USA-st, Argentiinast, Kanadast, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Skandinaaviast ja ka kaks pastorit Koreast ning kaks piiskopi Argentiinast. Jaanuari keskel korraldasid mitusada Prantsuse Skautide juhti Taizés oma “usu assamblee”.
_Lõpetuseks, ….päevaks asetati altariruumi, ikooni kõrvale, mis kujutas Siimeoni kohtumist Jeesus lapsega (Luuka 2:22-35), kaks diskreetset turteltuvi.
Prantsuse skaudid ja gaidid Taizés
Pierre-Yves (Prantsusmaa)
“Prantsuse Skaudid ja Gaidid pidasid 16-17 Jaanuaril Taizés oma “usu assamblee”. See oli meie liikumise jaok väga võimas hetk, nädalavahetus, mille jooksul usk oli iga kohtumise, iga koos veedetud hetke südames. Täiskasvanute ja noorte usk- neid on tihti lihtne eraldada- olid mäel ühenduses. Esmakordselt ilmus kohale väga palju inimesi, rohkem kui 600 osalejat, kolm korda rohkem, kui aastal 2008. Assambleele, mis tavaliselt on natuke kuiv ja ei paku noortele eriti huvi, tuli neid esmakordselt palju (üle 150). Esmakordselt tuli palju skaudijuhte sellele mäele, mis on nii tuttav noortele, ja avastasid selle noorte prantslaste usku edasi viiva jõu tänapäeval. Esmakordselt sai liikumises kogetud põlvkondadevahelist ühendust- tihti soovitud, kuid mitte nii tihti kogetud. Esmakordselt, ja loodetavasti mitte viimast korda!”