eesti

TAIZÉ

5. mail Tallinnas

Olla rohkem avatud üksteisele ja Kristuse armastusele

 
1.-3. mail 2009 on Taizé vennad kutsutud juhtima noorte kokkutulekut Leedu pealinnas Vilniuses. Esimest korda ajaloos teeb Usalduse palverännak Maa peal peatuse ka Balti riikides ja 5.mail Tallinnas. Taizé prior vend Alois võtab kohtumisest osa ning peab õhtupalvuse ajal lühikese mõtiskluse.

"On hea, kui sul on, mida oodata. Veel parem, kui sa oma ootust saad kellegagi jagada. Millegi ootamine aitab lootusel meis püsida elavana. Olime 5.maid kaua oodanud, sest sel õhtul oli meil võimalus Rootsi-Mihkli kirikus palvetada koos vendadega Taizèst, sealhulgas vennaskonna prioriga. Taizè on andnud lootust väga paljudele inimestele Eestimaal nii nagu mujalgi maailmas, et erinevatel inimestel ja inimgruppidel on võimalik elada rahus ning leida andestust ja lepitust üksteisega. Ka 5. mai õhtupalvuse avalaul rääkis lootusest, mis meil on Jumalas meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi.

Siin väikeses Eestis, kus suuremale enamusele on usk Jumalasse võõras ja paljudele isegi vastuvõetamatu, kus paljudes kirikutes käib jumalateenistustel ainult käputäis inimesi, kogevad paljud kristlased üksinduse tunnet. Me oleme kristlastena laiali pillutatud Eestimaa erinevatesse paikadesse ja tihti tuleb palju tööd ära teha väga väheste inimestega.

Õhtupalvus koos vendadega Taizèst oli meie jaoks suur rõõm. Olime mitu kuud enne palvust väikese ettevalmistusrühmaga koos käinud, palvetanud ja praktilisi asju korraldanud. Millegi ilusa ootamine paneb inimesed uskumatult hästi koos tegutsema. Tulime umbes kahekümnekesi palvuse eelõhtul kirikuruumi palvust ette valmistama ja kirikut kaunistama. Igaüks sai anda oma panuse selleks, et paljud võiksid 5. mai õhtul osa saada ühest kaunist kohtumisest. Väga ilusa töö tegid ära muusikud, kelle abil kogu kirik täitus imekaunitest helidest.

Koos tegutsemine ühe eesmärgi nimel ühendab ja aitab meil tunda, et me pole üksi – see aitab meil kogeda üksolemist Kristuse ihus. Taizè vendade tulek Eestisse aitas meil kristlastena erinevatest konfessioonidest kokku tulla ja kogeda, et me oleme tõesti üks Kristuses. See aitas ehk samuti rohkem mõista, kui oluline on kokkuhoidvus ning osadus oma usukaaslastega riigis, kus kristlased moodustavad üksnes väga väikese osa kogu rahvastikust. Veel enam, kirikusse oli tulnud ka mitmeid noori, kes alles ettevaatlikult avastavad enda jaoks usumaastikku. Küllap andis see palvus kõigile kohalviibijatele tahet olla rohkem avatud üksteisele ja Kristuse armastusele.

Eriliselt südantsoojendav oli aga tajuda seda, et kusagil kaugel Prantsusmaal on inimesed, kes hoolivad meist, mõtlevad meie väikesele rahvale ja palvetavad meie eest ning kellega saime maikuu alguses kogeda imelist palveosadust."

5. mail, EELK peapiiskop Andres Põder tervitas kõigile:

"Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!

Austatud vennad Taizé’st, austatud kloostriülem Alois, armsad õed ja vennad siin kirikus!

Tervitan teid Jeesuse mõttega tema ülempreesterlikust palvest, et „nad oleksid üks“ (Jh 17:11).

Selle palve teostumisele on Taizé vennad ja Taizé liikumine palju kaasa aidanud. Taizé vaim on ulatunud üle, konfessioonide, keelte ja riikide piiride. Seda ei suutnud takistada isegi Nõukogude Liidu raudne eesriie. Mäletan, kui seitsmekümnendate keskel kuulasime sõpradega krabisevalt magnetofonilingilt Taizé jumalateenistusi ning jätsime meelde palvetekste ja lauluviise. Tollaste noorte kristlaste jaoks oli see maailma avardumine, kogemus, et me pole üksi, et me oleme üks kogu kristlaskonnaga, et ka meile mõeldaks ja meie eest palvetatakse.

Nüüd on juba ligi paar aastakümmet tuhanded inimesed, esmajoones noored inimesed Eestimaalt võinud külastada Taizéd. Neid on seal vastu võetud kui kodus – armastuse ja hoolitsusega. Nad on tulnud tagasi innustunult, usus kasvanuna ja armastuses rikkamana. Siin, Eestis, on tekkinud omad laulu- ja palvegrupid, äsja on ilmunud eestikeelne Taizé laulik ning lisaks varasematele sõpradele Taizést võime nüüd esmakordselt endi keskel vastu võtta auväärset kloostriülemat. Julgeksin väita, et kui Taizé ei ole just osa Eestimaast, siis on ta kindlasti osa Eestimaa usuelust. Ja selle üle oleme me väga rõõmsad ja tänulikud.

Kristus ei palveta, et me oleksime üksi, vaid, et me oleksime üks. Piibli mõttes on kristlased üks ihu Kristuses ja apostel Paulus ütleb, et kui üks liige kannatab, kannatavad ka teised ja kui üks rõõmustab, rõõmustavad ka teised. Kõikjal, kus üksteisest hoolitakse ja üksteise eest palvetatakse, kus südamed on üksteisele armastuses avatud, oleme me kodus. Ka täna siin kirikus. Kõikjal, kus me käime koos Kristusega ja Kristuse järel, oleme me koduteel. Õnnistagu Jumal vendi Taizést, meie osadust ja algavat õhtupalvust.

Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm, Jumala, Isa armastus ja Püha Vaimu osadus olgu meie kõikidega."

Viimati uuendatud: 22. juuli 2009